Idapiir saab peagi välja ehitatud. Võime kõik kergemalt hingata. Aga üks riskirühm jääb – need, kellel on vaja Venemaal käia. Need, kes seda kuidagi vältida ei saa. Ja neid on palju. 
Kellel on seal sugulasi, kellel ärihuvid ja siis muidugi need, kes tahaksid lihtsalt Tallinn-Moskva rongiga sõita nagu Kaks Kanget. Aga piiri ületamine – see on viimasel ajal VÄGA OHTLIK. Eston Kohver sai 2 meetrit üle piiri, FSB võttis kinni. Raivo Susi astus Venemaal lennukist maha, kohe võeti kinni. Õnneks saime mõlemad mehed tagasi vahetada, aga nüüd ütleb Kapo, et igaüks, kes Venemaale läheb, võib kinni minna.

Mida teha, kui on vaja Venemaale minna? Kui lausa peab minema?

Juba enne minekut, tuleb Eesti välisministeeriumist uurida, milline on turuseis – kes meie poolel on keegi umbes sama kaliibriga tegelane, keda saaks vajadusel vastu vahetada. Turu tasakaal peab olema tagatud. Koos viisataotlusega annad sisse ka vahetustaotluse. See tähendab, et sa saad enda väärtuses Eestis olevaid vene kodanikke ära broneerida. Igaks juhuks. (Vedas, et meie jalgpallikoondis Venemaale MM-ile ei pääsenud. Kokku 30 meest. Nad oleks kõik vahetuskauba ära broneerinud ja fännidele poleks enam kedagi jätkunud.)

Milline see turuseis siis hetkel on? Kes meil praegu olemas on, keda me saaksime vahetada? Võiks ju öelda, et meil terve Lasnamäe venelasi täis. Aga ei – need peavad olema rangelt Venemaa kodanikud. Vastasel juhul leiame Punase tänava Dima juba õige pea Krimmis silda ehitamas. Tundub, et hetkel on seis tugevalt Venemaa kasuks. Isegi meie parimad sportlased on nende käes – Tallinnast pärit iluuisutaja Natalja Zabijako võistleb olümpial Venemaa koondise eest, võib isegi kulla võita.

Kunagi meil olid Joala ja Mäks, keda venelased jumaldasid. Nüüd Uku Suviste ja Kristjan Kasearu püüavad juba aastaid Venemaa turule murda, aga... lihased on, aga vist mitte laululihased. 

Õnneks Anne Veski meil veel on. Ja Annel on meeletu diplomaatiline jõud! Hiinlaste panda pole selle kõrval midagi! Ja siis meil on mõned inimesed, keda venelased väga tahaks, aga keda meie kindlasti ei anna! Näiteks Tanja! Tema eest võiksime kogu Venemaa hoki koondise endale saada ja Dima Bilandi pealekauba, aga me ei anna!

Kuna varusid napib, oleks Eesti riigil mõistlik hakata vahetuskaupa varuma. Meelitame siia noori ja andekaid Venemaa kodanikke. Õpetame nad siin tippspetsialistideks, siis on nende turuväärtus kõrgem. Kui on tulevikus vaja kedagi omadest tagasi vahetada, siis pakume neid. Eestis oldud aja jooksul on nad näinud, kui palju parem siin elada on ja varsti tulevad nad jälle siia tagasi, vabatahtlikult. Meile on see win-win. Venemaale ploho-ploho.

Ja siis on meil mõned eestlased, kes käivad kogu aeg Venemaal, aga kelle pärast me kindlasti muretsema ei pea. Näiteks Yana Toom. Las tema käib. Venelased teavad väga hästi, et teda pole mõtet kinni panna. Tema eest me mitte kedagi vastu ei anna. Yana turuväärtus on sama mis kergelt tilgastunud Alma piimal.

Ilusat Vabariigi sünnipäeva!