Eilse õhtuga võib minu nädalase eksperimendi lugeda lõppenuks! Täna võin uuesti kasutusele võtta uuesti oma nutitelefoni.

Aga kas ma tahan ikka seda sellisel vanal kujul enam teha? 

Viimased kaks päeva olen tundnud mingit sisemist rahu ja rahunemist. Aega on kuidagi rohkem. Märkad, et mõtled teistusguseid mõtteid. Avastad ja märkad teisi inimesi enda ümber. See on teistsugune maailm, teistsugune lähtekoht ja teistsugune maailm. 

Oluline muutus on toimunud selles, kuidas käitun liikluses, olen palju rahulikum. Ei rapsi nii palju, ei kiirusta, ei süsti kuhugi vahele ja ei vannu peale seda kui polnud õige manööver ehk nagu Ossinovski ütleks “Õige pööre!” Siin on võtmesõnaks keskendumisvõime ja kohalolek. Liikluses ei ole nutiseademeid vaja näppida. 

Üleeile oli taksot vaja… Sobrasin ajus, mis pagana number see oli? Ainuke, mis pähe kargas oli 1200… Siis meenus kohe dispetsheri hääl ja lubadus, et takso on 10 minutiga kohal… See tundus kuidagi nii kauge…. Ma olen selles osas ikka 100% Taxify kasutamise poolt. Tekib illusioon, et takso tuleb kiiremini. 

Üks ja väga nähtav muutus on toimunud koduses elus. Lapsed on palju rahulikumad.Mitte et enne oleks hullumaja olnud aga kõik lapsevanemad teavad milline möll on lastega kodust välja minemine. Eriti praegusel ajal kui riideid tuleb lapsele aina rohkem selga panna ja ise pead samala ajal saatama viimaseid kirju või saatma viimaseid “olulisi” sõnumeid mõnes Messengeris… Lapsed ei ole rumalad ja ei salli topeltsõnumeid. Multitasking on nende jaoks lihtsalt otsustamatus. Nad ju näevad, et Sa ise ei ole kohal ja miks peaksid nemad siis end valmis panema? Nüüd olen ma üheselt valmis ja lastel ei ole selles mingit kahtlust. 

Mu kallis abikaasa ütles et on märganud üht olulist ja positiivset arengut minu juures. Ma nimelt käin vetsus palju kiiremini kui mul nutitelefoni pole. Muidugi, see on ju aeg iseendale! Saan rahulikult skrollida ja seinad kaitsevad mind, perekond ei näe, sest ma ei taha ju anda halba eeskuju. Punastan. Nutihäbi on mul vähemalt veel olemas. Mulle tundub, et seni kuni on säilinud nutihäbi, on kõik veel võimalik. 

Igaljuhul peale eksperimenti ja selle mõjul otsustasin: 


• Ma võtan oma iPhone kasutusse AGA teadlikumalt, kindlate reeglite järgi. 
• Teavitused on telefonist välja lülitatud ja pisikesed punased vilkuvad notificationid ei ahvatle mind enam. Ma ei lase ennast juhtida, ma juhin ise!
• Meilide lugemiseks ja neile vastamiseks on päevas kaks kindlat ajaakent. 
• Peale kl 18:00 ei vaata sotsiaalmeediat ega ka online uudiseid. 
• Ma ei lähe telefoniga vetsu. 
• Autoga punktist A punkti B liikudes vastan vaid läbi autotelefoni kõnedele.
• Olen oma elus rohkem kohal. 

See nädal oli kogemist väärt. Soovitan võtta kõigil esialgu üks nädal ja teha iseendale RESTART. 

Teie Tõnis Niinemets